Lõpuks täitus mu unistus ja sain osaleda Jüri sukkade kudumise kursusel. Nüüd, kus sukad on valmis, võin öelda, et polnud üldse nii keeruline, kui kartsin, ja sellega saab kindlasti hakkama igaüks, kes vähegi varem sokke kudunud on. Õpetuse võib leida Anu Pinki raamatust "Eesti silmuskudumine 2. Sukad ja sokid".
Esimeses tunnis joonistasime sukalõike ja valisime välja lõngad-vardad. Kodus jäi kududa proovilapp ja selle järgi arvutada välja silmade arv. Minu proovilapp 1,75 varrastega oli 30 silma ja 12 cm lai, ehk siis silmade arvuks tuleb mul 80.
Lõngadest oli mul olemas peenike mustjassinine, tavaline valge villane ja üks punane kera. Kõik olid erinevatest allikatest hangitud, ja ei kujutanud ette, kuidas nad kokku sobima hakkavad.
Esiteks kudusin 2,5 cm soonikut, ja siis umbes 6 cm siledat valget pinda. Seejärel võtsin sinise lõnga ja kudusin nn "hambad", ja siis oligi järg rombide käes, ehk siis 1, ja 4. varda vahele, ja 2. ja 3. varda vahele tulid väikesed roositud rombid.
Siis veel paar ringi sinisega ja oli aeg hakata kuduma suka tagumist osa. Seda kudusin üsna sarnaselt nagu sokikanna algust, lihtsalt kahe vardaga. Äärtesse tulid siis roositud motiivid. Ma polnud kunagi varem roosinud, aga selle äraõppimine oli ülilihtne. Lugesin lühikese õpetuse läbi, ja selge ta oligi. Põhiline trikk, et roosimislõng peab alati põhilõnga alt liikuma, mitte vastupidi (ehk siis minu puhul valge all, sinine peal). Kui see on selge, siis on roosimine ka selge. Pärast iga motiivi valmimist tulid kahandused: parempidisel real kudusin ületõstmisega kokku 9. ja 10. silma, pluss teiselt poolt äärest lugedes samuti 9. ja 10. silma parempidiselt kokku. Nii jäi pärast iga motiivi 2 silma vähemaks. Ja sarnaselt niikaua, kuni pooled silmused olid kahandatud, minu puhul siis 20 silma kokku. Pärast seda kudusin veel ilma kahandamata pikkusesse, niikaua kuni tagumine osa ulatus kannani. Siis tuli kududa "kolmnurkne kand", mis oli samuti mulle siiani tundmatu, aga õpiku abiga läks ülilihtsalt.
Nüüd siis on järg kiilu kudumise käes. Sellega oli muidugi natuke keeruline. Võtsime kõigepealt kätte ringvardad, ja siis hakkasime punase lõngaga külje pealt silmuseid üles nokkima. Iga "ülesnokitud" silmuse järel tuli teha üks õhksilmus. Ja nii kuni lõpuni välja. Tagasireal tuli siis neid õhksilmuseid "keeruga" kududa, et ei jääks nende kohale auku. Kiilumustri kudumine oli paras väljakutse. Üleval servas tuli teha nn lühendatud ridu, et moodustuks kiil. Aga et need lühendatud read ka mustrit ära ei lõhuks, nõudis tõesti natuke nuputamist ja ka pisut mustri muutmist, et kõik ikka kena välja näeks.
Sääre esiosa tuli kududa siis punase kiilu külge.










Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar